Double Birthday

Reedel oli kahe korterinaabri sünnipäev. Ühe leeduka, G, ja siis selle itaallase, kes meie juures elab. Me kutsume teda pähkliks, sest ta räägib nagu tal oleks suu pähkleid täis.
Kõik ütlevad, et oi kui tore, et te itaallasega elate, saate keelt praktiseerida. Nojah. Ta ütleb hommikul köögis ahnnjjjjaaaakhjnnummhhh ja siis on siuke piinlik vaikus kus ta vaatab sulle ootavalt otsa ja sa mõtled et... perssse nüüd ta mõtleb et ma olen idioot. Niiet me eriti ei suhtle. Ta ei oska ingliskeeles mitte midagi öelda. Kuigi muuseas keset ööd millalgi ta tuli ja ütles: Do you have a lighter, I need to make a joint. Aga tundub et see on selline elementaarne asi mida osatakse igas keeles öelda.
Pidu toimus siinsamas korteris. Päris normaalselt palju rahvast tuli, kuigi algus pidi olema kell 21 ja inimesed tulid 22:30. :D
Mingil hetkel G vajus meile kõigile nuttes kaela ja korrutas kui rõõmus ta on. Seejärel ta nuttiski kuskil 50 minutit. Ta oli ikka täiesti täis ja ta jõi ainult mõned klaasid veini. Kuidas mõningatel veab. :D Ja isegi pähklike oli ennast täis tõmmanud. Me rääkisime parajasti alumise korruse portugallastega, kui pähklike tuli ja teatas, et need 2 tüdrukut on nii bellissime, aga kunagi ei räägi temaga. :D Me olime täitsa üllatunud. Tavaliselt ta istub köögis, sööb pähkleid ja vaatab "I Simpsons" (See artikkel ajab nii naerma. XD Eriti kui seal algusmuusikas laulab iiiii simpsoooooons" :DD) Ja no millest meil on rääkida. Kumbki ei oska teise keelt. Pluss enamasti tal istub girlfriend kõrval ja laulab. Millegipärast ta koguaeg laulab. Eriti nendel hommikutel kui mul on pohmell ja ma tahan magada.

Nojah ja nüüd tuleb siis see osa, mida ma olen alati vältida üritanud. Aga nüüd panen siiski kirja.

Ma olen mõnele inimesele kurtnud sellest tüübist, kes on kõige suurema egoga inimene keda ma eales kohanud olen, see kes ütles mulle ükskord peale väljas käimist et ma jõin liiga palju ja ta on minus disappointed. Ja enese kaitseks ma ütleks, et mu sõbrad, kõik on ju näinud kuidas ma joon, olen ma siis niivõrd ebameeldiv või. Tegelikult ta oli terve õhtu jube heas tujus ja koguaeg ütles mulle et you are so much fun. Aga mingi hetk ta oli ärritatud millegi peale ja ma õudselt ehmatasin ja see vihastas teda. Teda vihastas, et ma teda kartsin. Ja peale seda ta hakkas karjuma, et ega mina pole ka perfektne. Ja siis võttis selle joomise teema. Põhimõtteliselt sõi omaenda sõnu, sest just enne ütles, et ma olen nii lõbus ja koguaeg korrutas et ta ostab mulle veel ühe kokteili.
Ma läksin temaga alles teist korda välja ja juba tal oli enda arust õigus mulle moraali lugeda. Ja siis sõimas mind terve tee. Terve tee karjus ja raputas mind nagu nukku ja lükkas vastu auto ust. Lõpuks ma hakkasin nutma ja siis ta ütles et ma olen rumal inimene ja et see on mu enda valik kui ma tahan nõmedate Erasmuse inimestega pidu panna, sest temaga oleks ma parimatel pidudel ja ma jään temata niipaljust ilma. Ühesõnaga, ta mõtleb, ja tõsihingeliselt mõtleb, et ta on parem kui 150 inimest maailma eri nurkadest. Ta on skorpionmees kõigi skorpioni kõige halvemate omadustega. Ainus hea omadus ta juures on see, et peale läbi peksmist ta lükkab su jalaga õue, et sa vaipa ära ei määriks.
Peale seda ööd ma nutsin päris korralikult, õnneks oli kallis P mulle suureks toeks. Tegelikult oli ju tema ka shokis, et keegi niimoodi võib käituda.
Ma olin kurb, et keegi võiks arvata et ma selline vääritu ja loll inimene olen. Jäi ju ta jutust täpselt selline mulje.
Aga mingil põhjusel ta hakkas peale seda mulle pidevalt helistama. Ma ei võtnud vastu. Kustutasin ja blokeerisin ta igaltpoolt ära. Ja siis ta tegi uue e-maili aadress, mis oli identne esimesele, ainult nime taha oli 2 kirjutatud. :D Ja kirjutas mulle pikalt laialt kuidas ma pean mõistma kui halvasti ma olen käitunud ja kuidas ma peaksin temalt vabandust paluma. Ja siis me võime jälle koos välja minna. Kuidas ta kirjutaski... to talk, joke and laugh.
Mind ajas praktiliselt oksele kui ma seda nägin. Eriti kui mõelda, et ta on ainus inimene maailmas keda ma olen kohanud, kes tõesti ei lase sul ainsatki sõna rääkida. Ta räägib ainult üksinda, ta ei küsi sult mitte ainsatki küsimust, ja kui sa üritad midagi öelda siis ta räägib sust üle. Alguses me P'ga tegime niisama nalja selle üle, et temaga ei saa üldse ise midagi öelda. Aga nüüd tagantjärge me enam ei naera.
Siis ma sõitsin Eestisse jõulurahu nautima ja maniakk põrutas Brasiiliasse.
Uueks aastaks sõitsin tagasi Palermosse ja peale seda oli ka kenasti vaikus kuni 15 jaanuar sain smsi et ta oli eelmisel ööl koju jõudnud ja tahab mind näha. Ma olin nii üllatunud. Kas ma mitte polnud loll ja niiedasi tema arust. Ja peale seda on ta helistanud iga nädalavahetus ja ka nädala sees mitmel korral. Ma pole vastu võtnud. See on lausa lollakas kuidas kõik smsid on: Ehiii, do you wonna go out with me? ;)
Nagu see poleks veider, et ma eelmistele pole vastanud.
Ühesõnaga, see sama sõimaja, saatis mulle nüüd laupäeva õhtul sms'i, et ta on ka peole kutsutud. Ja siis tund aega hiljem saatis uue smsi, et ta otsustas et ta tuleb ja ta on väga rõõmus et saab mind näha ja loodab et ma olen sama rõõmus.
Ma olin terve friggin õhtu nii närvis. Ma otsisin köögis alati kaugeima nurga kus olla ja kallasin kõvasti veini sisse, et närve rahustada. Ma polnud teda novembrist saati näinud.
Ja aeg muudkui läks ja läks ja peale keskkööd ma lähen oma tuppa ja näen et telefonis on 4 vastamata kõnet ja üks sms. Ja sms on temalt ja ta kirjutab: i am infront of the house...
ja kellaaeg on 22:21 ja siis kõik 4 kõnet on temalt ja viimane kõne on tehtud 22:50.
Niiet ta istus 30 minutit maja ees ja ei julgenud üles tulla!
Ma alati mõtlesin, et ta on lihtsalt macho ja ego et ta kunagi kuskile ei tule aga nüüd ma korraga mõistsin, et ta on lihtsalt argpüks. Ta istus maja ees ja ei julgenud trepist üles tulla.
Järgmisel päeval D ütles mulle: hey GS came to the club where i was working yesterday night, like at eleven, and he asked when were you gonna come to the club. He said he didn't feel like going to the birthday because he didnt know anybody.

HA HA HA, nagu keegi meist teaks üksteist. Vähemalt tema oleks teadnud mind, P'd ja D girlfriendi.
No te võite ette kujutada mida me P'ga praegu tunneme. Täielik LMAO on. GS, seesama kõva macho kes koostas mulle punkthaaval nimekirja milline ma peaksin olema ja kuidas käituma, seesama macho kes on must 6 aastat vanem, seesama kõva mees kes tahab mind niiiiiiii meeletult kõvasti näha, et helistab igal õhtul, ei julgenud nüüd trepist üles tulla, et klaas veini juua ja inimestega vestelda.

Ma ei tahtnud tegelikult temast üldse kunagi kirjutada. Ma olin tookord Novembris ikka nii shokis. Peale seda ma olin kuni detsembri lõpuni päris kõvas masenduses. Nutsin ka tihti. Kaotasin nagu usu meestesse, õudne hirm tuli, tead. Mõtlesin et ei saagi kellegagi kuskil rääkida, sest kust tead, pärast lööb kõrvaltänavas mingi toruga vastu pead.
Aga nüüd ma mõtlesin, et ma pean ikka kirja panema. Et kõik näeksid kui hale võib üks inimene olla. Me P'ga ei suuda siiamaani uskuda, et ta sõitis kuskilt kaugelt mäe otsast kus ta vanematel talu on, meie maja ette kesklinna, ja siis istus siin pool tundi autos. :D

Peale birthday party't läksime kõik koos edasi kluppi. G oli maaaaaani kastis, rippus meil kõigil otsas ja laulis leedukeelseid laule. Kõlas umbes nagu SLJAUMPAS PAASHKASVILJAS. Ma üritasin refrääni kaasa laulda. :D Üldiselt ma oskan leedu keeles ainult "labas" (tere) ja "aciu" (aitäh) öelda. Ja kuna mul läheb koguaeg segamini kumb kumb on siis ma ütlen alati labassssatsuhh lihtsalt või atsuhhhlabassss. Tereaitäh. :D
Hästi tore on niimoodi kõik koos kuskile minna, toredam ja julgem ka. Autodest vahiti silmad punnis. Keegi ei julgenud isegi peatuda. Või õigemini, ma ei jõudnud eriti vaadatagi, sest G on must pool meetrit lühem ja kui ta niimoodi kaelas ripub siis ta tõmbab mu peaaegu põlvini maha.
Klubi oli täielik jama. Kõigil oli ilgelt vahva, välja arvatud mul ja P'l. No maitea, esiteks oli ilgelt imelik muusika. Mamma mia here i gooo again !!!
P nentis, et oi kui tal isa siin oleks siis see reiviks täiega. Aga no meie jaoks täiesti mööda.
Teiseks olid millegipärast kõik inimesed väga nilbe välimusega. Mingi mees, kes ei olnud mulle rinnanigi, tantsis koguaeg meil seljas, pidevalt masseeris emma kumma selja taga. Ja siis tuli ja teatas, et tema arust me P'ga oleme lesbid. Ma vaatasin teda no sellise näoga, et...
Ja siis natukese aja pärast ta tuli uuesti, pressis selga, ja siis ütles, et kas ta võib meiega tantsida. Täitsa vihale ajas. Mitu korda peab inimest blokkima? Ja muudkui tuleb ja tuleb uuesti ja naeratab järjest laiemini. Täiesti nagu norib kohe solvangut noh. Ma ei ütle reeglina kellelegi halvasti. Mulle ei meeldi selline "mine perse" värk. Ma mitte kunagi ei ütle. Ma olen kas vait või ignoreerin või teesklen, et ma ei kuulnud, aga halvasti ei ütle kunagi.
No aga kuidas sul ego nii suur on, et sa ei saa aru, et iga tüdruk muutub lesbiks kui sind näeb.
Ja kolmandaks, millegpärast kõik teised olid rohkem purjus kui meie. Vein ei suuda minuga mingeid trikke teha ma pean tunnistama. Kuigi, meil oli P'ga üks Bacardi ka ja me viisime selle kööki 20ne veinipudeli kõrvale ja sujuvalt tegime kokse koguaeg.

Siis me otsustasime P'ga, et kell on 3, on tagumine aeg minna kebabi sööma. Istusime siis seal söögikohas maha ja korraga kõrvallauas hakkavad mingid eriti õudse välimusega mehed (üks oli kiilaspea ja tal oli selline väike kalavõrgust juudimüts peas) meile karjuma et where are you frommmmmmmm. Kebabi onu tuli meilt tellimust võtma ja ütles et tüdrukud, minge istuge sisse. Mul läks süda kohe nii soojaks, et ta niimoodi hoolitses meie eest. Me oleme seal muidugi septembri lõpust ka juba käinud. Aga me jäime ikka õue, sest MM helistas ja ütles, et ta tuleb ka. MM on väga tore poiss. Oskab hästi ingliskeelt ja on tõeline semu. Ja siis ta natukese aja pärast tuligi. See oli nii naljakas, kuidas ta läks kohe närvi kui ta seda kõrvallauda nägi. Need tüübid jäid nagu pisut vaiksemaks kui M meie juurde istus, aga kuskil 10 minuti pärast tuli üks nendest hindudest, kes igasugu mänguasju ja muud kräppi müüb, ja pani P ja minu taldriku ette punased karvased mängusüdamed, kuhu oli peale tikitud: I love you
:DDDDD
ja ütles, et kõrvaltlauast saadeti. M vaatas neid, võttis pihku, viskas tüüpide poole tagasi, ja käratas: They dont want them!
:D Mind ajas õudselt itsitama. P arvas, et nad oleks võind M'ile ka ühe saata, siis ta oleks ehk sõbralikum olnud. XD
Lõpetasime kebabid ja läksime tänavale, kus jäime seisma, et edasist sõjaplaani teha. Ja siis voila tuli A oma sõpradega. See oli see tüüp kes meid kunagi Villa Costanzasse viis, kes autos parmigiano karjus. :D Ta oli väga kena ja sõbralik, küsis, et millal meil eksamid on. Ja siis tegi minekut. Üks ta väikestest paksudest sõpradest jäi aga seisma ja vaatas meile suure suure naeratusega otsa ja surus meil kätt: Fabio, Fabio! :D Ja alles siis läks minema, aga vaatas veel 2 korda rõõmsalt üle õla tagasi. Samal ajal MM ei tundunud eriti rõõmus.
Hiljem ma jäin veel MM'iga kõndima ja juttu rääkima kui kuskil tänaval mingi suvaline tüüp mulle otsa vaatas. Täitsa tavaliselt. Ei öelnud midagi ega naeratanud ega miskit. Täitsa normaalselt. Aga MM vaatas talle otsa, tegi seda zesti kus kõik näpud pannakse kokku ja siis lõua alt nagu liigutad väljapoole, ja käratas korraga "Mis tahad???!!!"
:D Mind ajas jälle nii itsitama. Tundus, et MM'il oli korralikult kopa ette visanud. Enne lahkumist ta veel ütles mulle, et ärge minge öösel Via Candelaile kahekesi. Ärge minge.
Ma küsisin, et kellegagi ma siis pean minema. Ta ütles, et minge Erasmusega. Aga ega Erasmus pole mingi loom, kes mul kõrval käib koguaeg. Erasmus on inimesed, kes teevad omi asju.

Selline laupäeva siis. Võibolla on jama lugeda, aga ega kõik päevad pole vennad. Mõnikord juhtub jama ka. Ja kui on sitt lugeda siis öelge kohe välja. Siis ma proovin paremini.
Nagu mu isa, kes kunagi ei andnud mu joonistustele kümmi punkti, kui ma väike olin, vaid igakord 9,8 sest alati saab paremini! :D Päris masendav oli tegelikult. Aga teie ärge laske ennast häirida. :D