Enne seda, reedel, ütlesid alumise korruse portugallased, et kurat, te olete nii lõbusad, miks me kunagi teiega ei hänginud. Ja nemad sõidavad ka nädala lõpus Portugali tagasi.
Ma ei saa aru miks keegi ei usu, et me oleme väga toredad inimesed. :D Kõik on nii omakasu peal väljas, et enamasti ei kuulatagi mis teine ütleb ja võibolla see Eesti kõlab ka sellise külma maana ja meie näeme välja nagu meil oleks parematki teha kui kuskil tänavanurgal hängida ja kabanossi süüa. Ja see kõlab tobedalt, aga ma tean, et kui me lõikaks omal juuksed kõrvadeni ja värviks pruuniks siis meil oleks hulga rohkem kutseid niisama kodupidudele. Ma ei usu, et kõik hirmsasti kardaks mingit välimusega ületrumpamist (üldse ei usu tead selliseid asju), vaid pigem see, et siukse mitte meeldejääva inimesena tundud sa meeldivama, ebaohtlikuna. Sellisena, keda võib igalepoole kutsuda ja keda huvitab kõik mis sa räägid.
Aga nüüd on näha kuidas inimesed naeratavad kui meid näevad. Esiteks, meil pole mitte ainsatki intriigi kellegagi. Välja arvatud 2 türklast, aga see on puhtalt nende enda peades kõik. Üks ütles mulle põhimõtteliselt, et sa oled blond, no sa lihtsalt pead olema selline kerge püksikummiga tüdruk ja et türgis tüdrukud ei ole nii kasvatatud. Mis ma oskasin selle peale öelda. Ma küsisin, et olen ma kuidagi põhjust selleks andnud. Olen ma kunagi kuskil nii käitnud. Küsisin, et kas ta on mind näinud kedagi kasvõi suudlemas. Üldse midagi sellist. Ainus mida ma olen teinud on alati naernud ja rõõmsalt käitunud, kõigi vastu sõbralik olnud ja kõvasti YUUHUUU karjunud. Ma ütlesin talle ka, et see on ta enda peas. Olin üldse väga kurb. Õudselt tuli nutt peale. Tundsin nagu mind oleks petetud. Mina alati olin nii soe ja jagasin oma südant ja nemad räägivad niimoodi halvasti. Silmad valgusid vett täis.
Ja pärast ta tuligi ja vabandas üks päev. Ja peale seda on hästi aupaklikult käitunud. Teine türklane rääkis P'st halvasti. P'd üldiselt ei koti. Tal on parematki teha kui mingitele türklastele mõelda. :D
Aga see on veider, et me näeme kuskil köögilaua taga, räägime sõbralikult juttu, ma üritan palju naeratada ja ignoreerin fakti, et mind ei huvita, et nad õpivad Türgis põllumajandust ja neil on mingi puufarm. Ja siis lähen ära magama ja järgmisel päeval õpin. Ja samal ajal türklased räägivad, et ma olen prostituut.
Ja peale seda kuidagi paratamatult ma lõplikult pettusin selles rahvuses. Neil on endal nii karmid reeglid ja põhimõtted, ja enamus Eurooplasi üritab neid mõista ja neile vastu tulla, lükkab sünnipäevapeol türklase viinapitsid enda taldrikule lähemale janiiedasi, ja nemad vastutasuks tekitavad sust arvamusi oma peades ja siis nad omakeskis seal sikidim-sikidim'itavad ja teevad lõpuks oma arvamustega haiget teistele. Edaspidi kuidagi alateadlikult hoian eemale.
Nii kus ma enne jäingi. Et meil muid intriige pole olnud. :D Pole kellegagi tülis olnud, ega ei käitu tujude ajel ka. Kui on paha tuju siis väljas küll ei hakka seda näitama.
Teiseks ongi see, et me oleme alati heas tujus. Kui ühel prantslasel oli sünnipäev siis ta ei kutsunud meid sünnipäevale. Kogu ülejäänud korter läks. Aga pole hullu, me lamasime oma voodites ja kallasime Martinit sisse. Arutasime kuidas öelda, et ma soovin sulle õnne ja ma soovisin P'le itaalia keeles õnne ja ta üritas mind pehme keelega vastu tänada ja siis ta sonis miskit nagu grazie per... ge te mi auguri ja siis ta oli hetke vait ja lisas GTA 3. See on see arvutimäng Grand Theft Auto. :D
Ja siis pärast me läksime tol õhtul kluppi ja nägime prantslast. Kõik tantsisid rajult ja tema seisis üksi seina ääres. Ta unustati täiesti ära, õhtul on küll tore tema alksi juua, aga klubis on kõigil parematki teha. Ja siis me P'ga läksime võtsime tal kahelt poolt ümbert, ja A, kes oli juhtumisi baarileti ääres, tuli ka, ja me möirgasime talle laulda "Happy Birthday to youuuuu..." ja tüüp oli niiiiii õnnelik. Ja siis ma lihtsalt tõmbasin teda igalepoole kus võimalik kaasa. :D Vahepeal ostsin ise ka alksi ja vahepeal tegime A'ga vetsus maryt. Ja siis kui prantslast nägin tõmbasin ta jälle kuskil tantsuplatsile ja me hüppasime 5-kesi käed üksteise õlgadel ja karjusime koguaeg Issssshhhhhhhh your birthday ja A lisas igakord FUCKING juurde.
Peale tema sünnat me tükk aega ei näinud, aga nüüd kui nägime siis ta oli kohe ekstra sõbralik meiega. Tuli ütles ilgelt susiseva aksendiga meie nimesid ja. :D Nii vahva.
Minuarust inimesed on üldse nii kenad olendid, meil võiks kõigil koguaeg hullult lõbus olla. :D Ja ma kahtlemata armastan näha inimestes esiteks nende parimaid külgi. Ma üldse üritan kõike halba blokkida ja siis kui see välja tuleb, see ebameeldivalt ehmatab mind ja mul on tundide viisi halb olla. Eriti kui ma kuulen, et keegi käitus kuidagi halvasti või mõtles või astus või hingas nii et kellelgi teisel oli valus.
Ja kolmandaks põhjuseks, miks maksab minu ja P'ga välja minna on see, et me karjume nii mitusada miljonit korda öö jooksul "YUHHUU" et see on juba pidu iseenesest. :D
Ma lugesin läbi mis ma kirjutasin praegu. Faking ilge kiidujutt. :D Ma täiega jälestan kui inimesed iseennast kiidavad. See... selgeltnägija Nastja onju, ta on sõnn nagu mina. Ja ma olen paaril korral ta blogis käinud ja no seal on täpselt siuke jutt et "...ja mu sõbrannad üldse ei võta mõnikord mu arvamust kuulda. Ja nad räägivad must üle. No ma pole mingi neitsi Maarja, aga vähemalt ma alati kuulan teisi". Just selline pläma ajab südame pahaks. Kui veel õigustad ennast. Ma tean ma arvatavasti teen ise ka seda. Eriti seda õigustamist. Hell, ma tegin praegu pool blogi seda. :D Aga ma üldjoontes täiesti (nagu A ütles: FUCKING!!!) vihkan seda.
Aga ütleme nii, et ma rääkisin P'st ka praegu eksole ju. :D Ja tema kohta ma võin kindlalt öelda, et ta on superäge inimene kellega välja minna!
Meil klapib sellepärast, et me paneme sama energiaga tead. Oot, las ma jätkan nüüd sellega, et me läksime laupäeval välja. :D
Kõigepealt me istusime köögis ja väljas sadas ilgemalt rajult vihma. P veel ütles et ilmateade lubas, et kell 1 läheb vihm üle ja on täiesti selge taevas. Ja ma tuletasin talle meelde, et viimane kord kui me klubis käisime ma vaatasin 10 minti enne väljaminekut ilmateadet ja seal oli kirjas, et tuleb väga selge öö, mitte piisakestki. Ja siis me läksime veerand tunni pärast uksest välja ja hakkas paduvihma sadama. Läksime tuppa tagasi et vihmavarjud võtta, ma tsekkisin veel kiirelt ilmateadet uuesti ja nüüd seisis seal: kell 00:30 sajab vihma. Tore, et nad vähemalt olevikku oskavad ennustada.
Aga P oma kustumatus optimismis kinnitas, et kahtlemata läheb taevas selgeks kella üheks. Ma panin igatahes vestile kapuutsi peale. Olen ma kuskil maininud et ma olen väga skeptiline inimene? Ma olen väga skeptiline inimene.
Ja siis me istusime köögis ja keset lauda oli siuke hell lähker punast veini. Seltskond koosnes minust, P-st (ahaha häälda see välja korra XD), 2-leedukast ja ühest prantsuse poisist. Ta ei öelnud sõnakestki. Ma üritasin talt aegajalt sõbralikult küsida random asju, aga ta vastuseid jäid enamasti veidralt peenikese itsitamise ja mingi arusaamatu sonimise vahele. Klaasid millest me jõime olid vanad Nutella purgid. Need väiksemat sorti. Nad on väiksemad kui normaalsed klaasid. Ja ma jõin täpselt 1 ja pool klaasi veini. Ei mõjund absoluutselt muidugi. Aga ei pidanudki mõjuma, see oli niisama, et oleks midagi käes hoida.
Selle eest leedukatel ei õnnestunud peale ühte (!) klaasi enam mitte midagi käes hoida. Taevane issand halasta kuidas nad mööda seinaääri ukse poole roomasid. Jalad nii vedrutasid all. Üks neist üritas sellele lähkrile oma klaasi peale panna ja ise rääkis samal ajal: this...it...not....Is...not is. This is not.
Hullult ajas naerma. :D Ei jah, me P'ga olime kained nagu sead, aga meil on alati vahva. Peaasi, et teised ennast täis tõmbavalt ja vabalt tunnevad. Muidu nad oleks nagu mingi leedu karamelli alla neelanud. Ei räägi, ei naerata. Prantslane oli ka täiesti kaine. Ta oli iseenesest väga tore poiss. Selline sõbralik. Aga ta vaatas alguses kole üllatunud näoga neid leedukaid. :D
Siis me läksime õue ja G alustas jälle oma SKLJABAS KUNPS lauluga ja ma võtsin kah refrääni üles. Ja otseloomulikult tibutas vihma. Üldse terve pagana öö sadas sellist õrna ja mõnusat, kõrvataguseid niisutavat vihma. Õnneks Skeptiline Stella oli kahe kapuutsiga.
Jõudsime lõpuks tasa ja targu (vahepeal pidime mööda sõidutee äärt kõndima, sest seal oli mingi ehitustöö ja ma ütlesin G'le, kes mu kaelas rippus, et attenzione ja siis me kukkusime kõik puntras põlvili keset teed. Väga turvaline moment oli. :D ) klubisse. Inimesi oli paksult, aga väga väga palav oli. Leedukad olid täiesti faking täis. Ma ei saa aru kuidas see 1 klaasi veiniga saab juhtuda. Alguses teine leedukas, V, ütles et see pole üldse normaalne, et G nii täis on ja siis mingi 10 minuti pärast juba tema ka lamas prantslasel kaelas kalasilmadega.
Noh ühesõnaga, me tantsisime sajaga. DJ mängis lõpus isegi Dennis Ferreri Hey Hey'd ja me hakkasime P'ga täiega huilgama ja hüppasime üles alla ja siis tüüp ütles mikrofoni: Blond girls, it's for you! :D
Paar tundi higistasime seal, prantslane tublilt tammus ka kõrval kogu aja ja hoidis leedukaid püsti. Jõle hea et ta ikka tuli. :D Ja siis läksime kebabi sööma. Tee peal arutasime kõige lamekamaid asju mida itaallased meile öelnud on. Kss kss kss on päris hea. Ma mõtlen ma hakkan vastu tegema seda. Mingi hull mehemürakas läheb mööda siis teen nagu kassile kss kss kssss.
Aga ülekaalukalt võidab nõmeduselt "I LOOOVVVVVVVV YOUU!" sellise lolli häälega nagu muna oleks suus ja o tuleb ka selgelt välja hääldada.
Ahahaha ja siis tagasitulles mingi vana mees sõitis autoga mööda ja karjus aknast "Girls you are bjutifuullll" ja siis P hüüdis talle hauataguse häälega vastu: I LOVVVVVV YOUUUUUUU
Tüüp pistis pea aknast välja ja vaatas üli üllatunult tagasi. Me purskasime kõik nii naerma. Kõhulihased on siiamaani valusad.
Kogu see kodupoole kõndimine oli niirvõrd naljakas. Kõik maa on siin igast sitta täis ja siis P viis meie tähelepanu koguaeg sellele, et kogu mant on tasuta. "Gratuito, gratuito!!! The first fastest person to pick this old dirty sock up will get it for herself!" XD
"If you get it in 5 seconds, you get an extra used plastic fork!" Ja ma mõtlesin veel, et if you get it in 5 seconds, saad lisaks verised põlved sest purjus peaga nii kiiresti reageerida on psüühhikavastane.
Siinkohal üks näide tasuta asjadest Palermo tänavatel:
Ma küsisin just P'lt, et miks me sellest küll pilti tegime. Ja ta ütles, et sellepärast, et see oli nii peenike. Ma isiklikult kipun arvama, et me olime peenikest viisi purjus. Ainult meie suudame keset ööd tänaval kahvli üle naerda möirata. Meie ja ülejäänud väga jommis inimesed.
Maja ees sõitis parasjagu mingi auto meie poole ja jäi muidugi seisma. Ma olin veel nii änksi täis et pistsin pea talle aknast sisse ja hüüdisin talle täpselt näkku: I lovvvvvv you!
Ja tal lõi nägu nii särama. Sõitis meile veel järgi ja karjus mulle: You are so beautiful and ALIVE!
Ma pöörasin ümber ja ütlesin et: Why, you're usually with dead girls? Ja ta jõudis, enne kui me tuppa kaduda, vastata: SIIIIIII
Niiet selline turvaline naabruskond siis. Ei õhtu oli tore. Järgmine päev oli pühapäev ja ma ei teagi millal mul viimati pühapäeval nii normaalne olla oli. Jõin ju eelmisel õhtul ainult poolteist klaasi veini.
Aahha, praegu helises telefon, helistas "Luca müts". Ma kohe armastan neid hüüdnimesid mida ma kiiruga mõtlen kui ma numbreid salvestan. Enamusel on ju samad nimed siin. Kui hüüdnime taha ei kirjuta siis on pärast 9 Lucat ja ei julge telefoni vastu võtta kui üks neist helistab. Sest Murphy seadusele truuks jäädes, helistab alati see kõige pervertsem.
Ja siis pühapäeval tuli MM siia ja me tegime vesipiipu, mis oli täielik failboat. See süsi siin põleb täpselt 2 minutiga valgeks. Ja siis ei põleta tubakat absoluutselt läbi ja tõmbad ainult seda põlenud sütt kurku. Siis me käisime Dima pizza's söömas. Parim pitsa Palermos. Kuni me mingit muud pitsat proovime. :D
Paar tänavat eemal oli seina peal selline kiri:
Ajas naerma, sest ma tean ka paari Lorenzot. Üks on päris semu. Talle kindlasti meeldib kui ma ta ära tagin Facebookis selle pildi peale. :D
P küsis MM'ilt pitsat süües, et millega ta lapsepõlves tegeles ja mida ta mängida armastas ja siis MM ütles hästi tõsise näoga: Nintendo... football...riding with two horses at the same time, basketball..." Me naersime ikka päris tükk aega selle hobusenalja üle. XD Ta suudab alati surmtõsiseks jääda nalja tehes. Aga seda hobuseasja ette kujutada oli nii naljakas. Eriti kuna ta on nii mööda, õpib infotehnoloogiat ja on üldse siuke arvutinohik.
XD Bonanza muusika hakkas kõrvus mängima.
Ja siis, muideks, me ostsime 50centi kontserdile piletid ka ära. Sellega seoses meenus veel üks nali MM'iga, kui me olime kuskil väljas ja siis ma ütlesin talle mingi asja peale stupido ja siis ta ütles hästi tõsise häälega: Don't know what you heard about me. Ja siis vaatas mulle otsa sama tõsise näoga ja lisas monotoonselt: But a bitch can't get a dollar out of me.
Ja siis ma hakkasin juba itsitama ja ta ütles: But I'm a motherfucking P-I-M-P.
:D
Tal on omad momendid. Aaaa....ma polegi kirjutanud siia seda kui ma kunagi küsisin talt, et Do you have any pets?
Tema: Cosa?
Mina: Pets, animals.
Tema: No. My brother's an animal.
:D
Pärast pizzat me tulime veel meie poole tagasi ja vaatasime youtube'ist naljakaid videosid.
Ja lõpetuseks veel niipalju, et P hakkas just mälupulka otsima ja pistis käe kotti ja siis ütles super imestunud häälega: "ISSAND, mul on viinerid kotis!" Ja tõstis käe üles ja hell sardell oli käes.
Ma ei tea kui mitu tundi tagasi me poes käisime. Kaheksa? :D
Ahsoo ja siis veel nendele, kes koguaeg küsivad mult, et kuidas Palermo ja Eesti erinevad, vaadake seda videot. Kõik on 100% õige.
No comments:
Post a Comment