Jackpot

Pean hakkama meenutama mis viimastel kuudel juhtunud on, muidu läheb täitsa meelest ära. Kuna ilmselgelt on võimatu alustada 21. septembrist ja lõpetada tänasega, siis ma hakkan siit-sealt erinevaid killukesi kirja panema. On kergem. Naljakam ka vast. Kuigi ei saaks öelda, et koguaeg hull nali on olnud.

Eestis me oleme sõpradega mitmel korral rääkinud, et vot kui 21 saame siis on lõpuks kogu maailm valla, isegi kasiinosse saab. Mitte, et õudselt kisuks sinna. Raha ka pole. Aga läheks ikkagi. Võtaks need start up źetoonid ja läheks ummistaks peldiku ära.

Noh, Itaalias selline pisiasi nagu vanus ei ole iialgi takistuseks. Nädalavahetusel üks küsis meilt, et kas Eestis peab 18 olema, et alkot ja suitsu osta. Mina ütlesin et jaa muidugi! Ja siis see hakkas naerma ja ütles, et Itaalias piisab kui 12 oled.
Ei no tõesti, need suitsuautomaadid on iga nurga peal. Lükka mündid sisse ja ongi. Ei pea ennast kuskil R-kioskis peedistama.
Mult ei ole siin oldud aja jooksul mitte ainsatki korda küsitud dokumenti. Ei ole näinud, et kelleltki teiselt ka oleks küsitud. Alguses soovitati, et kandke ikka ID kaarti kaasas, et juhuks kui midagi juhtub. Aga nüüd ma hoian seda targu kodus, sest ainus mis saab "juhtuda" on see, et mu kaart varastatakse ära. Tasuta pilt blondist. Ei pea internetist printima ega midagi.

Novembri alguses sõitsime Easyjetiga Maltale. Kuskil 30ne minutine lend, millest 24 minutit oli turbulents. Maandudes kõik plaksutasid õnnelikud. Igakord kui Easyjetiga maandud on paslik Jumalat tänada.
Ja siis seal üks õhtu läksime kogu kambaga Erasmuse organisaatori, D, tuppa ja jõime ennast kõik korrrrrrrralikult täis. Täiesti arusaamatul põhjusel on kõigi arust alati vaja pagana lolle joomismänge mängida. Mina leian, et alkoholiga ei mängita. Seekord mängisime Pim-Pam-Pum'i. (Esimene ütleb Pim, temast järgmine Pam, temast omakorda järgmine Pum ja seejärel osutab selle peale, kes ringi uuesti alustab. Teiste segamiseks võivad ka Pim ja Pam kellegi peale osutada, kuid tegelikult peab ringi alati nii kaua päripäeva käima kuni Pum uue alustaja valib.)
Paar kolm ringi ja ma olin täiesti pumm juba. Mingil hetkel enne lahkumist D jõudis isegi pliidi peal tantsida. Peale seda ma jooksin meie tuppa ja jõin kiiresti ühe pisike viina ja bacardi siidri ära. Natuke isegi et liiga kiiresti, sest pärast oli veel oma kolmveerand tundi pluus märg. Aga et miks ma läksin ja jõin veel viina ja bacardit? Sest et ega küll küllale liiga ei tee.
Noh ja siis niimoodi mehemoodi lällates ja tuikudes ma suundusime kõik kasiinosse. Ja alles siis D kuidagi poolkogemata taipas küsida kui vanad me oleme. Mina olin ja jätkuvalt olen, 20, ja P oli tol hetkel 19. :D
AGA kuna me olime pagana kastis, siis kedagi justkui ei huvitanudki otseselt mis meist saab ja me läksime ja andsime uljalt sinna ette lauda oma ID kaardid. Enne majja sisenemist me läksime veel trepist ka üles ja meid oli... mis meid oli... nii kümne ringis, aga vot varem ma pole näinud et 10 inimest nii erinevatest trepi nurkadest üles saavad minna. Osadel tõmbas kõvasti paremale, mul tõmbas vasemale ja üks türklane läks küürakil poolsörkides üles, kusjuures viimased astmed läksid vaat et kõik korraga.
See oli nii üheksa kümme astet, aga ma mäletan, et üles saades ma pidin tükk aega rumeenlast ootama, sest ta oli ikka veel all ja ei mõistnud kuhu teised kadusid.

Väga turvatud värk oli, turvamehed seisid uste juures ja kaamerad olid laes. Ja siis meie kõik itsitasime ja krooksusime ja tammusime jalalt jalale sest hell kusehäda oli.
See naine vaatas veidi aega mu ID kaarti ja lasi selle mingist masinast läbi ja palus mul oma sünnipäeva korrata, mida ma ka lahkelt tegin, kuigi ma alguses ütlesin sünnikuuks ja päevaks sama arvu. Üldiselt, pole mõtet võõral maal võõras keeles nende numbritega jännata, eriti kui joogine oled, pärast tuleb kole ehmatav tulemus.
Ja siis ta täitis mingi blanketi, tõstis pilgu ja ütles: welcome!
Väga kena tõesti. :D
Läksime kõik sisse ja oligi täitsa päris õige kasiino. Ma oleks võinud ideepoolest päris kõvasti raha maha mängida, aga me otsustasime P ja mõne teisega alguses niisama ringi vaadata. Ma ütlesin veel P'le, et oleme hästi korralikud, muidu visatakse välja, ise hoidsin samal ajal ühe käega mingist postist kinni, et vasak jalg kuskile scene ei läheks checkima. Ja me naersime koguaeg nagu napakad. Üks teller oli kohutavalt vampiiri moodi. Pikad mustad juuksed ja tumedad silmaalused. Igakord kui ma teda nägin ajas kõvemini naerma kui eelmine kord. Ma nii kujutasin ette, et kui teda selja tagant ehmatada, siis ta muutuks nahkkiireks.

Vaatasime aegamööda kõik lauad läbi, mul jäi jalg vahepeal mingitesse nööridesse kinni, aga see pole tähtis. Kõige rohkem meeldis mulle hipodroomi laud, seal olid väiksed värvilised plastmassist hobused kes kihutasid sellisel suurel ringsel laual. Ja mingid vanad kuldkettiga mehed istusid laua ümber. Me tegime ka nähtamatud panused ja minu hobune jäi viimaseks. :D
Mul on tunne, et Jumal üritas mulle igat võimalikku moodi mõista anda, et sellised asutused ei ole minu jaoks.
Samal ajal kui ma seal nördinult õiendasin, et no kuidas nii, pööras üks kuldkettidega vanameestest ümber ja küsis nilbe naeratusega kust ma pärit olen. Ma vaatasin talle otsa tükk aega ja ütlesin siis hästi pehme keelega Serbia või midagi sellist ja üks Erasmuse tüdruk hakkas kole kõva häälega naerma.

Siis me läksime ühe laua juurde kus P seletas mulle tükk tükk aega tähtsa näoga mis selle mängu reeglid on ja siis tuli välja, et see oli üks teine mäng.
Peale seda me andsime mõlemad alla ja läksime D juurde tagasi, kes oli kogu oma raha maha mänginud mingis tobedas masinas viinamarja pilte oodates. Pärast fuajees ta tuli meie juurde ja küsis kas me saaks oma rendiraha varem ära maksta. :D Ma siis maksin. Temast ei olnud kahju, aga ta leedu tüdruksõbrast küll.
P teadis veel öelda, et D oli ennist toas rääkinud oma sõbrast kellel on Bingosõltuvus. :D
Ma nii elevalt kujutasin ette kuidas mingi geelise peaga tüüp istub kuskil bingoõhtul vanade daamide vahel, katkub kapuutsi küljest karvu ja karjub närviliselt "B 71!"

Selline meeleolukas kasiino külastus siis. Praegu rohkem midagi ei meenu, adios.