Valelikud testid ja Da da da-da-da-da, da da da

Täiesti vastupidiselt mu sõprade seas levivale arvamusele, et Blong on üks igavene metallmaoga joodik ja muidu kaabakas, ütles mulle alkotest (alkoinfo.ee), et ma joon nii palju, et ma suren varsti ära.
Siinkohal tsiteerin: Tarbisite ühe päevaga 97,4 alkoholiühikut. Naised ei tohiks päevas tarbida mitte enam kui 2 alkoholiühikut. Nädalas peab olema vähemalt 3 alkoholivaba päeva.

Ps. Viimase lause kohta alustas mu toakaaslane entusiastlikult: "No meil on vähemalt üks ja..." ja siis ta hääl vaibus.

Päris sitt. Tegin testi ausalt ja sinisilmselt. No nüüd tuleb siis välja, et edaspidi peab valetama hakkama.

Teine test samal lehel:

Punkte kokku 16-19
Sinu joomisharjumused hävitavad Sinu tervist ning Sa võid olla alkoholsõltuvuses. Kui vähegi võimalik, lõpeta joomine otsekohe. Võta ühendust oma perearstiga ning räägi selle testi tulemustest, või siis pöördu kindlasti vastavate spetsialistide poole.

Täitsa õudne on sellised alusetuid süüdistusi lugeda. Meelepahast tulevad lausa pisarad silma. Samas, kindlasti tarbin ma praegusel eluperioodil rohkem alkoholi kui tavaliselt. Kogused on samad, lihtsalt momente kus ma neid ...ee...koguseid .. hävitan, on tunduvalt tihemini.
Nädalaplaan on meil siin selline, et esmaspäeval ma kooli ei jõua sest jõle rõve on olla, turgutuseks tuleb pudelite lõpud ära klõnksata. Teisipäeval käin koolis (siinkohal ka ennist mainitud 1 alkoholivaba päev) ja siis kolmapäeval hakkab ametlikult nädalavahetus. Olen täiesti shitfaced. Neljapäeval jõuan koju siis kui tunnid juba käivad. Olen shitfaced. Keeran magama, et ärgata, käia dushi all ja teha enne väljumist kiirelt paar kokteili. Reede, laupäev ja pühapäeval olen shitfaced ja kui mäletaks mida teinud olen, oleks eriti hästi.
Erasmus - education first!

Ja ärge arvake, et see on mingi lihtne ja lõbus asi koguaeg viina ja bacardit alla laksata. Vatupidi. Ma olen jube väsinud! Kui reedel üles ärkan mõtlen alati et no ei enam. Ühel õhtul me isegi üritasime kuradile vastu seista. Ei joonud kodus tilkagi, ei joonud väljas tilkagi. Jõle igav oli. No tõesti. Igalpool mingi lollid lõustad, klubid miski ime läbi tühjemad kui eales varem. Kingad pitsitasid, jakiga oli liiga palav.
Hakkasime kahe ajal kodu poole astuma kui korraga helistasid sõbrad ja ütlesid et "NOOOOOOOOOOOooooooooooooooooooooooooooooooooooooo only 5 minutes". Mõtlesime et no hästi siis, puhtalt viisakusest, 5 minutit ju tõesti võib.
Istusime kuskil klubinurgas ja rääkisime juttu ja kuna kogu laud tellis juua siis täitsa märkamatult sigines meiegi kätte rumm koolaga. Korraga läks klubi rahvast jube täis ja kingad muutusid pehmeteks ja jakiga oli väga mõnus olla. Ja no sealt alates on juba ajalugu.
Võimatu ma ütlen. Võimatu!

Nii et ärge tehke selliseid teste. Need testid ei võta mind kui individuaali. Nad ei tea mu päevaplaani, nad ei tea kuidas ma seisan vastu, kuidas ma seisan nagu puu tormis ja vehin okstega. Ei! Nad ei tea midagi vaid kupatavad mind hoopis perearsti juurde ning nimetavad mind vastasugupoole esindajaks, sest naised, need ei joo ju rohkem kui 2 alkoholiühikut päevas.